18 aastat on räägitud meie riigi jätkusuutlikusest. Läbi aegade on vastu võetud
erinevaid arengustrateegiaid, kuid ühiskonna arengumudel ja majanduse orientatsioon
ei ole jätkusuutlik. Domineerib rahva heaolu ja majanduse allakäik, valitsevad pessimistlikud
meeleolud ja toimub taandareng. Paljusid ettevõtjaid ja põllumehi ootab ees massiline
pankrotilaine. Aastaid kestnud pillerkaar on lõppenud.
Olukorra peamisteks märksõnadeks on raske majanduslik olukord, maksmata laenud,
kasin toidulaud, lagunev Vabaduse võidusammas ja juhtpoliitikud oma väsinud nägude
ning tühjust peegeldavate silmadega. Tulekul on kõle talveaeg kus inimesed tunnetavad
kõige enam väsimust, tüdimust ja masendust. Väga paljud on kaotanud sissetuleku
ja jäänud hätta laenukoormuse teenindamisega - maksavad viiviseid ja trahve. Inimesed
on massiliselt nurka surutud ja ühiskond on tasakaalust väljas. Töötute hinnanguline
arv on Eesti taasiseseisvusaja suurim.
On selge, et tegelikud majanduslikud õudused alles algavad. Käes on aeg kus sajad
tuhanded inimesed seisavad silmitsi oma toimetuleku ja ellujäämise muredega. Külmade
ja pimedate aegade saabudes heliseb häirekell üha valjemini. Kuna ei ole mingisuguseid
märke, et rahva olukord läheb lähikuudel paremaks, siis on tekkinud paratamatult
mõte - mis siis edasi saab?
Tugipunkti meeskond